30. oktoobril 2025.a lõppes maaomanike ja Keskkonaameti vaheline vaidlus Varbola rannamoodustiste kaitseala kaitse-eeskirja muudatuste üle maaomanike kaotusega. Sisuliselt oli tegemist keskkonnaameti poolse survega muuta metsade kasutamist rangemaks.
Maaomanike soov oli jätta piirangud samaks, mis enne kehtisid.
Pisut ajalugu
Takseerkirjelduste järgi kasvab endisel ca 3,5 hektari suurusel lageraie alal 65 aastane kuusik (1,7ha) ja 62 aastane männik (1,6ha). Olen päris kindel, et tolleaegne Vardi metsaülem Osvald Lauter katsetas selle väga erilise pinnasega langil erinevaid uuendusviise. Kaldun arvama, et mänd külvati seemnest ja kuusk istutati siiski samal aastal. Mänd lihtsalt oli aeglasema kasvuga ja seetõttu metsataksaator otsustas erinevate eralduste vanuste osas nii nagu kirjas.
Kuuse istutusread on looduses kenasti näha, männi puhul ma neid ei tuvastanud.
Antud metsaeraldised kinnitavad selgelt, et metsa uuendamine lageraie langil, mille pikimad mõõdud ca 250 x 150 on täiesti aktsepteeritavad antud tingimustes.
Kuna kuuse kultiveerimine on tänastes kliimasoojenemise tingimustes problemaatiline – juurepess ja varasem üraskioht, siis seda pole otstarbekas vähemalt antud alal teha. Küll aga tuleb ta aastaid hiljem looduslikult teiste puuliikide nagu männi ja kase alla niikuinii.
Kuna 1960ndatel ja 1970ndatel polnud kasele praktiliselt peale küttepuidu muud kasutust, siis raiuti see looduslikult uuenenud puuliik valgustus- ja harvendusraiete käigus välja.
50 aastat hiljem
Loodulikud häilud ei taga metsade uuenemist Varbola väga spetsiifilise pinnasega aladel. Vähem kui poole sajandi pärast on siin enam-vähem kõik vanad kuused surnud ja metsa all valitseb rägastik. Mändide all, üksikute kidurate kuusekede kõrval on siin puittaimedest vaid tihe sarapuu ja paakspuu võsa, juhul kui rohurinne seda lubab. Ka vanad männid hakkavad ajapikku surema, kuid samas ei ole näha siin mitte ühtegi noort mändi. Muutub ka linnustik ja taimestik.
90 aastase metsa looduslikud häilud
110 aastane kuusk on antud väga vaese kuusele sobimatu pinnasega jõudnud oma vanuse piirile.
110 aastase metsa looduslikud häilud ei uuene
Aero- ja kosmosefotodelt ilma metsas käimata, on võimatu tegelikust olukorrast õigeid järeldusi teha.
Antud vaidluses on Keskkonnaamet rääkinud metsade kadumisest – nad ju meiega metsa ei tulnud. Tegelikkuses näeme, et pisut üle 10 aasta vana lank uueneb vaatamata eriti ebasoodsatele mullastikutingimustele täiesti rahuldavalt. Seega vanad metsamajandamise reeglid on täiesti piisavad. Lankide suuruse edasine piiramine võib tuua vastupidise efekti.
See, et mänd on saadud kasvama on selle teene, et antud alal on iga kahe aasta tagant sarapuuvõsa maha võetud.
Muuseas ka enamusel kaitsealal kasvavatel metsaeraldustel on peapuuliigi vanus ühtlane. Järelikult on nendes kohtades olnud kunagi lage ala ja need on kaugelt suuremad kui praegu kehtivate reeglite järgi piiratud langi suurus.
Aero- ja kosmosefotod ei anna metsast tegelikku pilti
Siin galeriis on pildid, kus näeme, milline võiks olla eelmises galeriis nähtud noorendik 5 kuni 7 aasta pärast. Võimalik, et vahepeal on olnud veel üks kord teha sarapuutõrjet. Fotod on tehtud alal, mis on märgitud punase ringiga.
Viis kuni seitse aastat hiljem
Vaevaline tee metsani
Vaevaline tee metsani
Valikraied rannamoodustistel vanade mändidega
Rannamoodustised
Täies kasvujõus vaheldusrikas noor mets
Täies kasvueas noor mets
Puude vanuse määramine
