Keskkonnaamet on kujundusraie nime all andnud loa riigile kuuluva, pisut vähem kui 70-aastase loodusliku männiku raadamiseks. See asub Natura 2000 linnu- ja loodusalal Käina lahe – Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndis Käina osavallas ning olevat tegelikult hoopis aruniit!
Ja see pole ainus männik, mis analoogiliselt lagedaks võetakse.
Antud säutsus näitan täpsemalt veel üht ala, kus metsaomanik oma metsa raiuda ei soovi.
Vabandan lugeja ees oma sarkasmi pärast. Loodan, et see ei kvalifitseeru vihakõneks 🙂
Kaesolev pildiblogi on mõeldud ERRis 12.12.2023.a ilmunud arvamusloo
Mart Erik: olukorrast Kilpla metsades – rebaseraadamine värviliseks lisamaterjaliks.
Kujundusraie nime all raadamisele kuuluv männik (4,25 ha).
Katastriüksus 36801:001:0701, millel pole õieti nimegi – Kassari maastikukaitseala 39. Vägisi meenub siinkohal Anton Tšehhovi novell "Palat nr. 6".
Antud "aruniidul" kasvavate mändide keskmine hektari tagavara on 359 tm. Võrdluseks toon siia kõrvale sama vanade männikute vastava Eesti keskmise – 266 tm/ha (SMI 2022 tabel 15).
Teisel pildil on noolega näidatud eraomanikule kuuluv mets, mis püsti jääb. Tundub, et sinna võiks üles panna jänesepaelad, et sealt linde ründavaid näljaseid rebaseid püüda. Kuidas neid käsitseda, seda võib lugeda Kreutzwaldi Kilplastest (Kreutzwald, F.R. Kilplased. Kuues trükk, 1923).
Antud "aruniidul" kasvavate mändide keskmine hektari tagavara on 359 tm. Võrdluseks toon siia kõrvale sama vanade männikute vastava Eesti keskmise – 266 tm/ha (SMI 2022 tabel 15).
Teisel pildil on noolega näidatud eraomanikule kuuluv mets, mis püsti jääb. Tundub, et sinna võiks üles panna jänesepaelad, et sealt linde ründavaid näljaseid rebaseid püüda. Kuidas neid käsitseda, seda võib lugeda Kreutzwaldi Kilplastest (Kreutzwald, F.R. Kilplased. Kuues trükk, 1923).
Viimseid pildikesi metsast
Peab ikka olema eriline viha puude vastu, et siinne mets uuesti karjamaaks teha!
Jausa küla metsad
Ilmselt on kusagil küpsemas tõsine probleem, sest Euroopa ees ahmitud kohustuste täitmiseks pole muud vist enam võtta kui metsa. Ja seda siis ikka nii, et aitab. Antud näite puhul Natura 2000 alal 9,2 hektarit!
Lubjavaene liivapinnas, aga rannamännik siiski!
Peremees pole nõus oma osa - 5,5 hektari metsa mahavõtmisega!
