Käisin 4. veebruaril 2024.a. vaatamas, mis on saanud veel ellu jäänud kuuskedest, neist viimastest mohikaanlastest, mida ründasid augusti keskel üraskid. Tõenäoliselt oli tegemist eelmise aasta putukate teine põlvkonnaga.
Nagu karta oli, siis värsket üraskite teise põlvkonna kollet, mis tekib hilissuvel või sügisel, on veel praegugi suhteliselt raske eemalt märgata.
- VEEBRUAR 2024
Nende puude saatus jäi rippuma postituse “Kahe kuusiku epikriis” kahes viimases galeriis, mille järjepidevuse mõttes siinkohal ka ära toon:
- AUGUST 2023
Arvasin, et nüüd on rahu majas, aga ei. 13. augustil märkasin RMK tükil viimaste ellujäänud kuuskede all näripuru. Pahalased olid just värskelt alustanud oma toimetusi ja kevadeks on needki kuused surnud. Ilmselt oli teine põlvkond oma tegevust alustanud.
13. august 2023. Hävitustöö siiski jätkub seni kuni kõik söödud on.
- SEPTEMBER 2023
Kolm nädalat hiljem (4. septembril) ongi nende kahe kuuse saatus otsustatud. Puud on veel kenasti rohelised, kuid nad on juba surmavalt haavatud. Heleda koorega noored putukad juba sibavad koore all. Üraskikärbse vastsetest pole jälgegi. Suur-kirjurähn kiksus kusagil, aga küllap leidub siin metsas paremaid palu kui üraskid.
Ilmselt enam midagi olulist siin kandis enam ei juhtu. Huvitav, millal siis puude okkad kollaseks lähevad, et sügisene rünne ka väliselt näha on.
- VEEBRUAR 2024
