Käimas on maaomanike ja Keskkonaameti vaheline vaidlus Varbola rannamoodustiste kaitseala kaitse-eeskirja muudatuste üle. Sisuliselt on tegemist keskkonnaameti poolse survega muuta metsade kasutamist rangemaks.
Maaomanike soov on jätta piirangud samaks, mis enne kehtisid.

Takseerkirjelduste järgi kasvab endisel ca 3,5 hektari suurusel lageraie alal 63 aastane kuusik (1,7ha) ja 60 aastane männik (1,6ha). Olen päris kindel, et tolleaegne metsaülem katsetas selle väga erilise pinnasega langil erinevaid uuendusviise. Kaldun arvama, et mänd külvati seemnest ja kuusk istutati siiski samal aastal. Mänd lihtsalt oli aeglasema kasvuga ja seetõttu metsataksaator otsustas erinevate eralduste vanuste osas nii nagu kirjas. Võimalik, et osa pindalast oli metsakultuur rajatud männi ja kuusega pooleks.
Kuuse istutusread on looduses kenasti näha, männi puhul ma neid ei tuvastanud.
Antud metsaeraldised kinnitavad selgelt, et metsa uuendamine lageraie langil, mille pikimad mõõdud ca 250 x 150 on täiesti aktsepteeritavad antud tingimustes.
Kuna kuuse kultiveerimine on tänastes kliimasoojenemise tingimustes problemaatiline – juurepess ja varasem üraskioht, siis seda pole otstarbekas vähemalt antud alal teha. Küll aga tuleb ta aastaid hiljem looduslikult teiste puuliikide nagu männi ja kase alla niikuinii.
Kuna 1960ndatel ja 1970ndatel polnud kasele praktiliselt muud kasutust, siis raiuti see puuliik valgustus- ja harvendusraiete käigus välja. Tänaste nii looduslike kui ka turutingimuste tõttu on looduslikult uuenev kask täiesti aktsepteeritav puuliik metsastamiseks ja nii ka siin.

Loodulikud häilud ei taga metsade uuenemist Varbola väga spetsiifilise pinnasega aladel. Poole sajandi pärast on siin enam-vähem kõik vanad kuused surnud ja metsa all valitseb rägastik. Mändide all, üksikute kidurate kuusekede kõrval on siin puittaimedest vaid niru sarapuu ja paakspuu võsa, juhul kui rohurinne seda lubab. Ka vanad männid hakkavad ajapikku surema, kuid samas ei ole näha siin mitte ühtegi noort mändi. Muutub ka linnustik ja taimestik.

110 aastane kuusk on antud väga vaese kuusele sobimatu pinnasega jõudnud oma vanuse piirile.

Aero- ja kosmosefotodelt ilma metsas käimata, on võimatu tegelikust olukorrast õigeid järeldusi teha. Nii on ka metsas kohapeal käidud SMI ja Postimehe fondi aerofotode järgi tehtud järeldustes suured vahed.
Antud vaidluses on Keskkonnaamet rääkinud metsade kadumisest – nad ju meiega metsa ei tulnud. Tegelikkuses näeme, et pisut üle 10 aasta vana lank uueneb vaatamata eriti ebasoodsatele mullastikutingimustele täiesti rahuldavalt. Seega vanad metsamajandamise reeglid on täiesti piisavad. Lankide suuruse edasine piiramine võib tuua vastupidise efekti.
See, et mänd on saadud kasvama on selle teene, et antud alal on iga kahe aasta tagant sarapuuvõsa maha võetud.
Muuseas ka enamusel kaitsealal kasvavatel metsaeraldustel on peapuuliigi vanus ühtlane. Järelikult on nendes kohtades olnud kunagi lage ala ja need on kaugelt suuremad kui praegu kehtivate reeglite järgi piiratud langi suurus.

Siin galeriis on pildid, kus näeme, milline võiks olla eelmises galeriis nähtud noorendik 5 kuni 7 aasta pärast. Võimalik, et vahepeal on olnud veel üks kord teha sarapuutõrjet. Fotod on tehtud alal, mis on märgitud punase ringiga.

Vaevaline tee metsani

Valikraied rannamoodustistel vanade mändidega

Täies kasvujõus vaheldusrikas noor mets

Puude vanuse määramine